Ja ongi käes mai või siis lehekuu viimane nädalavahetus. 🙂
Imesoe ja imeilus kuu on olnud. Ainult tuult võiks vähem olla. Aga millal see inimeseloom ikka kõigega rahul on olnud 🙂
Peale minu roosa pontso nägemist tahtis Eha Kivi kohe ka endale sellist ja nii siis valmiski see hall ja veidi teistmoodi tehtud õlasoojendaja.
Lõngaks kerge ja soe lõng DLY3 (50% alpaca, 50% vill) , värvus hall (11) mida kulus 5 tokki e. 250g, varras sellele lõngale parim – 4,5
Pliiats, paber ja algus oligi tehtud:
Kui eelmise pontso kudumist alustasin laiemast servast ja kahandasin külgedel igal real, siis seekord otsustasin kududa vastupidi. Alustasin 1 silmaga, millest kasvatasin 3 silma ja siis omakorda keskmisest silmast veel 3 silma = 5 silma vardal. Ja hakkaski pitsi kudumine. Samal ajal lisandub igal parempidisel real 2 silmust juurde õhksilmuste näol.
Kaelaava kudusin samamoodi kuid tulevase omaniku soovil ei teinud pärast kõrget kaelust vaid heegeldasin hoopis kaks korda kinnissilmustega üle. Mulle see muutus sobis, sest nii sain kindel olla, et lõnga ikka jagub ja kergema vaevaga sai ka 😀
Ülemisse äärde sai pitsimustri motiivi kootud 1 kord, 3 ripsirida ja tagasireal lõpetasin töö
Lõpuks lõikasin ja kinnitasin 4 tundi narmaid 😀 ja selline ta siis sai:
Kui ükskord Eha Kiviga kokku saan, siis teen pilte ka kui see tal üll on 🙂
Mõnusat sooja kevadet ja tänud taas piilumast!
Tiina
PS. Õiget halli värvi ma sel korral ei saanudki kätte aga kõige ligilähedasem on see viimasel pildil 🙂
Lihtsalt imeline! Kadedaks teeb, tõega:)))
Sul pole nüüd küll põhjust kade olla – sa ise teed ju samamoodi imelisi kudumeid! 🙂
No on ikka ilus küll ja aru ma ei saa, kuidas sul need asjad nii iseenesest ja lihtsalt tulevad.
Lihtsalt käed teevad seda mida pea mõtleb 🙂 Eks ma väljendan oma emotsioone kudumites nii nagu näiteks heliloojad oma muusikat kirjutades. Viimast pole ma juba kahjuks aastaid teinud… 🙂