Sügise alguses küpses mõte, et selleks aastaks koon endale villase kleidi. Mulle meeldib kanda kleite ja seelikuid kuid kuna ma olen väga külmakartlik siis talvel kipun ikka teksad jalga panema. Sel aastal on aga teisiti, sest nüüd on mul üks tõsiselt soe kleit selleks.

Millist teha? Ideed olid peas olemas kuid veel mitte lõpuni selgunud. Läksingi siis Garnstudio kodulehele ja leidsin sealt tuunika 133-15:

Muster oligi olemas. Tegumood aga veel mitte. Kleit pidi tulema pikkade varrukatega ja pikkuselt vähemalt põlvedeni. Edasi hakkasingi siis arvutama ja mustrit muutma vastavalt oma mõõtudele.

Lõng oli mul ostetud juba ammu. Selleks sai valitud imepehme Kotikulta Sukkalanka (40% villa/35% akrüüli/ 25% polüamiidi; 100g=200m)

Vardad nr.4 töövalmis ja kudumine võis alata 🙂

Kleit on kootud alt üles. Alla äärde sai tehtud tagasipööratud pikooserv ja passemustri kõige suurem motiiv:

Seesama serv sai ka varrukatele. Keskkohas läks kudumine veidi tüütuks (ühe värviga kudumisel ju seda ikka juhtub 🙂 ) Tegin siis mõned sentimeetrid 2-1 soonikut 🙂 Pärast selga proovides tundus, et oli päris õige mõte – keskkoht märgitud ja natsa rohkem ka keha ümber hoidmas.

Kui kehaosa ja varrukad valmis tuli kätte see kõige raskem osa – tükkide ühendamine ja ka mitme värviga kudumine. Siinkohal tänan kõige vägevamat, kes aastaid tagasi oli mulle nii palju mõistust andnud varustada enda vardakogu ka lühikeste, 10cm VOR-idega 🙂 Kaeluse lõpetasin taas pikooservaga.

Nüüdseks olen seda ka paar päeva kandnud ja ise ülimalt rahul tulemusega. 🙂

Lõnga kulus halli 500g , valget ja musta kokku 100g.

Kanda saab seda nii vööga kui ilma 🙂

Aitäh, kes piilusid ja selle tüütu pika postituse läbi lugeda 🙂

Ja täna on ISADEPÄEV!

Kaunist sügise jätku!