“Medieval” by DROPS Design
See kampsun on mul juba pikemat aega seisnud nimekirjas “kindlasti peab selle kuduma”.
Lõngaks Dropsi imepehme ja imekerge ja imesoe uus lõng “Air” (08, heleroosa), mida kulus natukene üle 10 toki.
Muster Drops 131-8
Valmis sai ta aga lõpuks aprilli alguses kui peale kuu aega seismist pidin kuduma pikemaks varrukad. 🙂 Nagu nii mõnegi kudumiga on juhtunud, läks ka see mulle endale mõeldud kampsun sujuvalt üle tütrele. Tal on aga käed pikemad ja varrukad jäid lihtsalt lühikeseks. 😀 Kuna mulle harutada ei meeldi siis korjasin lihtsalt servast silmad üles ja nii saidki käised endale nagu mansetid. 🙂
Ah jaa – esiäärelt jätsin ära nööpaugud ja tegin seetõttu ka ripsirea kitsamaks.
Ja ega muud rohkemat polegi jäänud kui näidata kampsunist pilte. 🙂 Allpoolsetel (õues tehtud) piltidel on lõngal õige värv.
Oli väga mõnus kudumine ja et ise ka mitte ilma kampsunita jääda on mul uus ports “Air” ´i juba tellitud. 🙂
PS. Tegelikult sobiski see mudel rohkem tütrele selga kui mulle 🙂 Ma pean ikka veel vähe pikemaks kasvama. 😀
Nautige kevadet ja palju-palju päikest!
“Vihmapiisa puudutus”
See sall on nüüd viimane lõplikult valminud projekt mida tahaks teiega jagada.
Pits on minu nõrkus ja seda kooks ma iga jumala päev… Sall ise valmis juba kevadel kuid äärepitsi külgeõmblemise ja raamile venitamisega sain hakkama alles eile. 🙂 Samamoodi sai eile minu muster endale ka nime. Siinkohal tänud kõigile FB-sõpradele kes selleks kaasa aitasid! Lõpliku nime sain kokku Tiina ja Veronika poolt pakutust – “Vihmapiisa puudutus”.
Ja siin see siis on:
Naturaalvalget värvi peenvillane lõng on ostetud suurelt pitsimeistrilt Liina´lt
Salli põhimuster on minult ja huvilised leiavad selle siit: Vihmapiisa puudutus
Äärepits on võetud raamatust “Haapsalu sall”
Põhiosa on kootud vardaga 2,75 ja äärepits vardaga 4
Kaalu on sallil 71 g
Mõõtmeted 60 * 170 cm (oleks võinud paar mustrikorda pikemaks kududa 🙂 )
Ja ka sõrmuse-test sai läbitud
Nüüd siis tuleb postitustel vähe pikem vahe. 🙂
Nautige ilusaid ilmu! Kuuldavasti pidi järgmine nädal veelgi kuumem tulema 🙂
Tiina
Vesiroos
Seekord olen ma oma linadele mustrit tehes inspiratsiooni saanud Helga Rüütli uuest rätiraamatust. Eelkõige panid mu mõtte tööle just lillemotiivid – rukkilill, liilja, vesiroos, murtud süda… Iga lillega on mul oma kindel side ja mälestus lapsepõlvest.
Esimesena sai kudumiseks valitud vesiroosi motiiv (raamatus lk 72). Sellega sündis lausa kaks linikut:
1. Leivarätt
Selle linikuga katsetasin tavapäratut algust. Vajaliku silmade arvu lõin teise lõngaga ja kudusin 4 rida ripsi. Alles siis võtsin põhilõnga ja hakkasin linikut kuduma. Äärepits on kohe külge kootud ja vot siinkohal tuli see katsetus kasuks – mõlemad vastasservad tulid ühesuguse venivusega. Soovitan seda moodust soojalt 🙂
Väike rätik sai mõõtudeks 50*60 cm
Lõngaks on puuvillasegune “Elegance” Wool & Woolen´ist mis on võetud 2-kordselt ja kootud varrastega 3,5
Kuna rätt läks kingiks, on pildid tehtud kiirelt ja ununes ka kaalumata. 😦
2. Laudlinik
Selle liniku kudumist alustasin keskelt 8 silmaga. Tuttavale vesiroosi-motiivile on äärepitsiks kasutatud muster pärit raamatust “Pitsilised koekirjad”.
Jällegi on lõngaks “Elegance” imelisest Tartu mnt. lõngapoest. Seekord on kootud 1-kordsest lõngast varrastega 2,5
Mõõdud 68*68 cm ja kaaluks tuli 64 g
Hetkel kaunistab see linik minu elutoa diivanilauda. Pildid on aga tehtud valguse pärast suurel söögilaual. 🙂
Kiidan ja soovitan seda puuvillasegust õrna ja pehmet lõnga. Teda on VÄGA mõnus kududa ja VÄGA hea viimistleda. Lõnga koostist ma kahjuks ei mäleta enam aga alati saate seda “Wool & Woolen”´ist järgi uurida. Leiab ta selle poe tagumisest ruumist puuvilla-lõngade riiulist. 🙂
Täna paistab väljas soe kuldne päike! Koguge seda nii palju kui saate veel endasse, sest varsti algab pikk pime talv…
Palju päikest, rõõmu ja armastust!
Hoidke end, kallid sõbrad! 🙂
Taevasinine imepehme kampsun
See kudum sai valmis juba enne jaani kuid nagu ikka, võtab minul see nööpide ette õmblemine rohkem aega kui kampsuni kudumine 🙂
Drops Alpaca (värv 6205) ja Drops Kid-Silk (värv 08) moodustavad ikka imepehme ja mõnusalt õhku läbilaskva sooja koosluse. Kavatsen kindlasti nendest lõngadest veel midagi mõnusat kududa.
Mina leidsin selle kampsuni mustri ajakirjast “Verena” 3/11, internetis on see aga saadaval SIIN
Lõnga kulus mul S-suuruse jaoks natuke üle 4 toki Alpacat ja väheke üle 2 toki Kid-Silki, vardad nr. 5
Sõites laevaga Eestisse puhkama, sai ka mõned pildid tehtud:
Järgmises postituses jagan teiega midagi magusat. 🙂
Palju-palju päikest!
Üks lihtne must seelik
Hei-hei!
Käes on peagi märtsikuu keskpaik kuid pakane ei taha kuidagi järgi anda. Täna hommikul näitas kraadiklaas -18 ja järgmine nädal pidi veel sama külm olema. 🙂 No kuidas küll tahaks juba rohkem plusskraade ja sooja päikest!
Aga küll see kõik tuleb. 🙂 Niikaua kui külmad ilmad, saan kanda oma musta sooja seelikut. Kuu tagasi mõtlesin, et tahaks ka talvel rohkem pükste asemel seelikut selga panna ja nii ma vardad ja lõnga taas kätte võtsin. Silme ees oli pilt olemas ja nii seda tegema hakkasin.
Kõigepealt siis mõõdud kirja, muster paberile ja arvutused vajalike silmuste arvude kohta.
Lõngaks ikka hea soe Novita 7 VELJESTÄ mida kulus natuke üle 3 toki (u 500g)
Seelik on kootud alt üles ja esialgu toimusid kahandamised mustri sees. Siledal pinnal jätkasin kahandusi esi-ja tagapoolel kokku neljal joonel ja kõige viimased kokkuvõtmised (viimasel 15 cm-l enne värvlit) tegin külgedel.
Värvli tegemist nuputasin pikka aega. Ei tahtnud niisama tagasi pöörata ega ka pikooäärega teha. Lõpuks tuli kogemata välja minu meelest vägagi õnnestunud variant. Panen selle siinkohal paari sõnaga kirja kuid luban, et teen selle kohta järgmisel nädalal omaette õpetuse – äkki on kellegile veel sellest kasu 🙂
Värvel: 1. Kudusin 8 rida (ca 2 cm) edasi-tagasi tavalist labast kudet. 2. Paremalt poolt kudusin kõik silmused maha 3. Lõnga katkestamata pöörasin seeliku pahema poole endale ette ja korjasin uuesti sama palju silmasid tagasi vardale 4. Kudusin taas edasi-tagasi 7 rida labast kudet ja lõpetasin 8.ndal real kõik silmad lõdvalt maha kududes.
Kui seelikule oli külge õmmeldud lukk, kinnitasin värvli pahemal pool nõelaga.
Jutt sai vist päris segane 😀
Aga siin ta siis on:
Kuna seelik sai pikk ja kaalult pea 500g, panin sisse ka kummipaela. Nii igaks juhuks, et ootamatult seljast ära ei kaoks 🙂
Täna sain oma mehe abiga ka mõned pildid tehtud:
Olen seda nüüd nii mõnigi kord kandnud ja ise väga rahul. 🙂 Igatahes saan end ka talvel nüüd rohkem naisena tunda ja ei pea külma pärast karupükstesse pugema 😀
Ja veel üks pisiasi. Olen leidnud imehea pesuvahendi lõngale. Ta teeb kudumi imemõnusalt pehmeks ja jätab juurde ülihea lõhna:
Selle looduslikku toote leidsin SIIT LEHELT , kus on palju põnevat 🙂
Aga selleks korraks siis kõik. 🙂
Tänud kõigile piilujatele taas ja kiiret talve lõppu!
tiinablogi 